Täiskasvanuks saades ja vb juba varem võiks minna sammu edasi ja saada aru, et me õpime kõike enda jaoks. Ka kirjutades seda blogi, arendame ennast, sest koondame oma mõtteid ja minu jaoks on kirjutades ennast alati parem lahti mõtestada, kui lihtsalt suuliselt rääkides. Kirjutades jõuad oma mõtted selgeks mõelda. -(Olgugi, et mul ei ole mitte alati tahtmist siia kirjutada, vahel nõuab see tõsist ettevõtmist, nt. nagu täna)- On küll olnud selliseid olukordi, kus ma olen oma lausega mõelnud hoopis midagi muud, võrreldes sellega, kuidas teised sellest aru said. See on meil miskitpidi perekonnaviga, sest ma kirjutasin kord oma venna iseloomustusse: enne mõtle, siis ütle. Sest tihti me võime oma lähedastele sõnadega palju haiget teha. Sõnal on suur võim.
....

täiskasvanud inimene saab ise valida, mida ja kui palju ta õppida tahab, enam ei ole kellelgi õigust sundida. Täiskasvanu peab nüüd ise aru saama, mida tal oleks vaja õppida, et elus toime tulla, (nt. elukutse omandamine) mõni aga avastab elu jooksul enda jaoks midagi huvitavat, mida ta tahab õppida lihtsalt enda täiendamiseks. Mina olen enda jaoks selgeks teinud, et õppida õppimise pärast pole mõtet. Kui mind ikka asi ei huvita, siis milleks seda õppida. Parem kulutada oma aega ja energiat millelegi sellisele, mille juurde ka süda kuulub:) tihti teeme oma valikuid aga valedel alustel; loodan, et minuga ja ka Teiega seda ei juhtu.